Vaidasoo küla on ajalooliselt kuulunud Vaida küla koosseisu ja alles 1977. aastast sai Vaida aleviku ja Aruvalla küla vahele jääv Vaida küla osa nimeks Vaidasoo.
Vaida küla vanim teadaolev nimi Wartae on esmakordselt mainitud Taani hindamisraamatus (Liber Census Daniae) aastal 1241 (15 adramaaline Taani kuninga valduses olev küla). Ajalooürikutes on kasutatud veel nimekuju Wait, Waitae, Warte, Waetho.
Vaida mõis ( saksa k Wait) rajati Vaita 1624 ja 1643 aasta vahel. Vaida oli poolmõis ehk karjamõis mis oma eksisteerimise kolme sajandi vältel vahetas palju omanikke (peale Tallinna linna veel tuntumad aadelperekonnad: von Tiesenhausenid, von der Pahlenid, von Rosenid ja von Ungern-Sternbergerid ). Mõisa peahoone põletati 1905. aasta rahutuste ajal. Mõisakompleksist on säilinud peamiselt park ning hilisemal ajal ümberehitatud kõrvalhooned ning nende varemed.
Maa-asustuse tihedust põlisrahvaga on mõjutanud 1657. aasta katk ning 1695.-1697.aastal nn suur näljaaeg ning 1700.aastal puhkenud Põhjasõda. Vanarahva jutu järgi surnud suure katku ajal kogu Vaida valla rahvas katku peale ühe mehe. See leidnud endale Arukülast või veel kaugemalt naise ja nendest ollagi pärastised Vaida asukad põlvnenud.
10.märtsil 1848 avati Tallinn-Paide postitee Vaida postijaam, kus sai hobuseid vahetada.
1860.aastail algas Eesti aladel massiline talude päriseksostmine mõisatelt millega ühinesid Vaida talupojad. Täisperemeestest kujunes peamine majanduslik jõud ning sotsiaalselt kõige aktiivsem rühm.1867.aastal rajati Vaidas kool ja algas edasine ühistegevuse ja äriline koondumine valda läbiva maantee Tallinna poolsesse ossa.
Vaida kogukonnas tegutsesid mitmed seltskondlikud organisatsioonid: Isamaaliidu Vaida osakond, Kaitseliidu üksik rühm, Vaida Majandusühisus, Vaida Kindlustusselts, Vaida Vabatahtlik Tuletõrjeühing, Vaida Noorte Ühing. Tegutses puhkpilliorkester ja tehti näitemängu.
Möödunud sajandi 20.ja 30.aastatel oli enamik talusid välja ostetud (Kööba, Tõnuhansu, Kivita).
1923.aastal registreeriti raamatukogu.1926.aastal ehitati Vaida Piimaühingu meierei ja 1930.aastal sai valmis Vaida Majandusühisuse kauplus.
1936.aasta äride rekvireerimise aktis on kirjas kolm kauplust, kaks jahuveskit, saeveski, villakraasimise ja ketramise tööstus, ühispiimatalitus, bensiinihoiu koht.
Rahulik elu kestis kuni 1941.aastani. 1944.aastal tehti talude baasil abimajandid, kolhoosid ja ühistud. Siberisse saadeti mitmed pered, taluperemehed. Oli arreteerimisi ja mahalaskmisi. 1945.aastal loodi Vaida külanõukogu.
Kolhoose ühendati ja likvideeriti mitmeti, kuni asemele loodi sovhoos. Algul Sommerlingi sovhoosi Vaida osakond, 1967.aastal moodustati Vaida sovhoos. 1.mail 1977 jaotati Vaida küla kolmeks: Vaida alevik, Vaidasoo ja Suuresta küla.
Vaidakandi ajaloost saab rohkem lugeda Vaida blogist SIIN.